Eesti Arhitektuurimuuseumis saab 19. oktoobrist kuni 2. detsembrini 2018 tutvuda näitusega “100 ehitist – sada aastat. Eesti lugu ehitistes. 1918-2017“.
Kaks Eesti ehitusala liitu – Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit – otsustasid teha Eesti Vabariigi juubeliaastal ühiselt näituse, et luua pilt meie teekonnast omariikluse sünnist tänase päevani. Mida ehitati, miks ehitati, millest ja kuidas. Kõik see peegeldab meie ajalugu, ühiskonda, poliitikat ja kultuuri. Ja eriti ehituskultuuri.
Arhitektuuri ja ehituse valdkondade esindajatest koosnev žürii valis igasse aastasse ühe ehitise, mis seda hetke enim iseloomustas. Esindatud said nii muuseumid kui kontserdisaalid, aga ka elamud, sillad ja tehnorajatised. Valitud ei ole ainult uusehitisi, ka restaureerimine ja taastamine kuuluvad ehitustegevuse valdkonda. Nii on valikus mõnedki restaureeritud objektid, mis omas ajas saavutusena silma paistsid. Valiku tegemisel peeti silmas geograafilist, materjalipõhist ja tüpoloogilist mitmekesisust, nii on näitusel ka mitmeid elamuid ja tehnorajatisi. Oluline oli, et objekt või protsess iseloomustaks oma ajastut – olgu selleks siis sõjajärgsed taastamistööd ja pooleliolevate hoonete lõpetamine, stalinistliku arhitektuurikäsitluse vaibumine, industriaalsete ehitusmeetodite pealetung või 1990. aastate materjaliuuendused.
„Ehitamine on iga riigi ja rahva jaoks üks oluline alustegevus. Ehitades saab rahvas ja riik tugevamaks, rikkamaks ja targemaks,” sõnas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esimees Raivo Rand. „Usinalt ja hästi ehitades oleme jõudnud maailma arenenud riikide hulka.”
Näitusega kaasneb ka esinduslik raamat „100 ehitist – sada aastat. Eesti lugu ehitistes. 1918–2017”. Nii raamat kui ka näitus on eesti, inglise ja vene keeles.
Näituse kuraator: Leele Välja
Näituse ja raamatu kujundaja: Andres Tali
Näituse ruumiline kujundus: Johan Tali